Sa vaata oma südame peale ja sisse- millisena Sa seda näed? Tunned? Süda annab igal hetkel tuksetega Sulle märku oma olemasolust (Sinu olemasolust). Kuulatle tasa...Kas sa tead, millest süda tuksub, kellele ta tuksub?

Mine oma südame lähedale ja anna endast märku. Süda on tänulik ja selle märgiks tuksub paar kiiremat ja tugevamat tukset. Kui Sa oled tähelepanelik, märkad, et südamel on palju uksi, Sinu valida on, millist ust Sa paotad. Sinu südamel on suletut ja avali uksed, on uksi, millest on Sinu südamesse sisenetud ja sama kiirelt ka väljutud; on uksi, millest Sa pole lubanud sisse minna, oled riivi ette tõmmanud. Kes teab, ehk oled isegi unustanud uksed, mis oled kinni löönud, mis nüüd vajavad vabastamist. Mõned uksed oled Sa meelega nähtamatuks mõelnud, enese eestki peitnud, soovinud unustada, aga süda tunnetab kõike, mis on tema peal, küljes ja sees...süda tuksleb Sulle sageli vihjeid, mõtteid, valikuid. Niisama sageli jätame oma uksed kinnisteks- iseenda ees.

***Tüdruk otsustas olla vapper ja kanda kaasas tahet vabastada süda riividest, tabalukkudest ja nähtamatusest. Ta astus sammu oma tuksu esimese ukse poole ja tundis soovi seda avada. Uks krigises, ta imestas, et avanemine ei olnudki nii raske, ukse lingid vajasid vaid õlitamist. Tüdruk nägi, kui kaunis on südame sees! Seal on Kaastunne, Armastust, Elurõõm, Kirg ja Usaldus, südame sein on pehme ja roosa ja kõikjalt õhkub soojust...Neiu kibeles juba uut imet avastama... Ta väljus sellest südamekambrist, sulgedes õnnetundega ukse.

Tüdruk märkas mõne aja pärast tugevalt ja kindlalt sissemüüritud ukseava, äkitselt meenu, millal ja miks ta selle kinni müüris. Ta nuttis, värises ja kartis- teadmatus tegi haiget. Ta kartis, et see, mis on selle ukse taga, on muutunud, ja kui ta selle avaks, ei saaks ta hingerahu enam tagasi, on jäädavalt ise muutunud. Tüdruk seisatas ja otsustas tagasi minna. Siis kuulis ta Hinge sosinat: "Palun ära lase võimalust käest, Sa oled nii lähedal!" Tüdruk nuttis taas, sest ta teadis, et Hing on teda alati juhatanud ja julgustanud. Aeg peatus, kõik keerles ja ta tundis, kuidas jalad teda Selle Ukseni viisid. Hing sosistas veelkord: "Kullake, siin on võti, Sa tead, kuidas seda kasutada ja milleks see on vajalik". Ta võttis ühe paljudest südamevõtmetest ja keeras värisevate kätega võtit lukuaugus, käis klõps ja uks vajus vaikselt lahti- tüdrukuni voolas Andestus, Lunastus, ja Pimestav Valgus. Ta tundis Õnnistust ja Vabadust, põskedelt voolasid pisarad, mis puhastasid ja tõid kaasa Tänutunde. Ta oli vaba ja hirm oli lahustunud.

Üks uks oli avastatud ja avatud, Tee südamesse koos Hingega oli õrn ja Valge. Palju uksi ootasid veel oma aega, see aeg tuleb. Tüdruku süda tuksles mänglevalt ja julgustavalt, süda teadis, milline tüdruk on ja mida ta soovis, niisamuti ka Hing.

* * * * *

Lasen Valgusel südamesse ja Hinge voolata ning olen tänulik. Valgus seguneb Armastusega, kiirates Headust kõikjale. Olen Olemas, olen siin ja praegu. Igavesti.

Armastan.