Väike Ingel istus Taevasel toolil ning vaatas inimeste tegemisi seal All, Maa peal. Inglike vaatas lummatud pilguga tempoka sammuga käivaid inimesi tänaval, vabrikus tundide viisi töötavaid töölisi, magamata öödest väsinud õnnelikke emasid ning varavalges kooli minevaid lapsi. Tema silmis oli eriline austus ja armastus, sest inimesed jõudsid nii palju. Ja ometigi ei olnud inimestel tiibu, millega oleks võimalik kõikjale lennata. Oi, kui kergeks teeks tiivad inimeste elu! Inglikese jaoks olid maaelanikud supermanid... Ta muudkui käis nende juures ja puistas nende südametesse roosasid Valgusepärleid, et inimestel oleks soe ja hea. Inglike paitas inimeste päid ning kallas juustele kuldseid Valgusehelbeid, et inimeste tarku mõtteid ei segaks tühised asjad. Ta puistas inimeste eluteele sametisi Valgusetupse, et inimeste jalgadel ning Hingel oleks kergem sammuda oma väärtuslikku ja ainulaadset retke. Enda Teel ja iseendaga. Koos Taevaga...

Õhtuhämaruses kõndis väsinud, nukker naine mööda oma Rada ning tundis, et ta on maailmas nii üksi, mitte miski ei rõõmusta tema päevi ning ööd on nõnda pimedad. Naine ei teadnudki enam, kes ta on või miks ta on. Ta arvas, et küllap on ta läbikukkunud ja isegi Looja on teda maha jätnud. Pisarad voolasid mööda külmi põski alla ning naine nuttis lohutamatult. Väike Ingel, kes armastas seda naist väga, puudutas naise südant tiivasulega ning see pani naise veel enam nutma. Inglike sosistas naisele kõrva: "Nuta, mu kallis, lase sel minna, vabasta end koormavast, et saaksid lennata." Naine nagu võpatas korraks - ja lasi sel tulla ja minna, lasi pisaratel voolata ja vabastada. Ning peagi ta tundis, et nüüd võib ta edasi minna ning vaadata, mis saab. Temast oli midagi läinud ning midagi oli tulnud - see, mis tuli, see oli eneseusaldus ning usk millessegi või kellessegi, keda ta tunnetas, kuid polnud kunagi näinud.

Väike Ingel naeratas õrnalt ning kallistas naist hellalt, hoidis tiibu naise kätel ning Õnnistas uuestisündi. Emake Maa võttis endasse kogu kurbuse, pisaratejõe ja naeratas koos Inglikesega. Nad mõlemad ohkasid heldinult ning saatsid kogu inimkonnale puhastavat Valgust ning Ürgset Armastust.