Ja sealt Sa siis tuledki, Valguse käes, tiibade sahinal...Sa tuled, sest Sa oled, ma lähen, sest ma olen- minemine ja tulemine-olemine. Mis tunne on olla? Olemine on tunne ja mõte. Ma tunnen, et ma olen, ja ma olen, et tunda. Ma mõtlen, et ma olen, ja ma olen, et mõelda. Mina olen tunne ja mõte. Mõte ja tunne on Valgusest, mõte ja tunne on Valguses, Valgus ON. Mina olin, olen, jään, ka siis, kui lähen- igal hetkel Ma Olen, olgu unes või ilmsi (mis on ilmsi?). Ma olen ka seal, kus olen viibinud, minu jäljed on kõikjal. Ma olen neis, kes mind on tundnud, kes mind on näinud, kes mind on puudutanud- ma olen nende sees, nii nagu nemad on minus, minu Hinges, südames, kaasas. Ma lasen neil minna, keda soovin ja kes seda soovivad, lasen neil lennata kõrgele, annan kaasa Õnnistuse ja armastuse. Sest MA OLEN MINA, KES MA OLEN OLEMAS VALGUSES, OLEN VALGUS, MINA. Ja nemad on need, kes nad on- OLEMAS, VALGUSES, VALGUSEST, VALGUSEGA. ME OLEME KÕIK KÕIKSUSES, UNIVERSUMI TUUMAD JA LOOJAD.