Üle pika aja olen ma jalutamas oma Aias. Tunnen, kuidas sügisene veidi nukkergi tuuleke puudutab õrnalt mu põski; kuidas kõikjalt kajavad vastu helid ja helinad - Elu hääled. Hääled on põimunud vaikusesse... Vaikus sisaldab kõiki helisid, nagu Valgus sisaldab kõiki värve. Vaikus on justkui helide algus, nagu Valgus on värvide algus, kõige Algus. Kuulatlege iseenese Algust - oma südametukseid. Minge tuksetega kaasa, need viivad Teid Hingeni. Ja Hing - Olemus - on Loojas, kõiges, mis On. Teie tuksed on Elu tuksed, nõnda erilised, ainulaadsed ja omased, vaid Teile kuuluvad, samas võivad neid kuulda kõik, kes on Teile piisavalt lähedale jõudnud. Kuulatlegem Elu... imeline... Elu kuuleb Teid alati.

Valgust ja armastust, mu kallid.