Peas ei ole mitte midagi - ei mõtteid ega valu. Ei ole valu tekitavaid mõtteid, valusaid mõtteid. Südames ei ole tundeid ega valu, pole valu tekitavaid tundeid, valusaid tundeid. Mis see on? Kas see on õnnistus, mis on võtnud ära kõik selle, mis teeb haiget? Kas see on tühjus, mis valitseb mõistust ja südame häält? Kas see on tüdimus, mis valdab kogu keha? Mis see on?... Vastuseks on see - millega olete täitnud negatiivse lahkumisel jäänud mõistuse ja südame hääle. Kas olete jätnud nad tühjusesse, sõna otseses mõttes tundetusse ja mõttetusse? Kas olete jätnud mõistuse ja südame armastusse, innustusse, vaimustusse, naeru, rõõmu, elutahtesse, olemisse, Mina-Olen sisse? Või olete hoopis veel valusates mõtetes ja valusates tunnetes, keset emotsioonide merd ja mõtete tulva, mis keerlevad ringiratast ja väljuda ei lase? Kus te sooviksite olla? Olge just seal. Seal samas, nüüd ja praegu, kas-või Inglismaa Kuningannaga kella-viie-teed joomas. Rebige end lahti sest lõputust rattast, mis pöörleb nõnda kiirelt. Peatage ratas ja astuge maha - astuge oma soovi.

Valgust ja armastust!