Lihtsalt vaatan Sind, kuid siis korraga tajun, et see ei ole vaatamine, see on Nägemine. Nähes tekib äratundmine, tuttavlikkus, samasus ja juba-olnud-tunne. Voolavad tänupisarad ja tekib ühtsus. Nüüd ainult näengi, enam ei vaata. Ja tean. Aitäh Universumile ja Teejuhile.

Kalleid silmi paludes nad vaatavad ja hakkavad nägema, algul ehk veidi kissitades, võibolla on avatud korraga vaid üks silm (teine silm veel ei julge), mõne aja pärast kaks ning mida aeg edasi, seda rohkem silmi avanevad, vaatavad ja Näevad. Imeline on uurida maailma läbi ainulaadse kahe silma, avastades Nägemise läbi kolmanda silma, Südames oleva silma ja Hingesilma, näete Universumit, oma Olemust selles ja Maailma Olemuses.